Minimalismist ja asjadest

 Hei,

Tegelesin eile terve päeva oma järgmise kuu eelarve planeerimisega, oma bullet journalisse laenude ja säästude diagrammide joonistamisega ning siis jäin mõtlema minimalismile. Minu jaoks on minimalism see, kui ei osteta endale ebavajalikke asju, kodus sorteerin asjad ära ja alles jääb ainult kõige vajalikum e. minimaalne kogus asju, sama tehakse ka riietega. Kas on vaja kuute pluusi, kui sa reaalselt kannad neist ainult võibolla nelja? Ei, ei ole.

Minu meelest ongi kõige lihtsam alustada oma riietest, aga kuna ma oma riided sorteerisin umbes kaks aastat tagasi ära ja midagi ebavajalikku uut ma ostnud pole, siis pole ka riietest midagi väga välja sorteerida. Mõned riided küll on, mis on mulle väikseks jäänud või lihtsalt pole selga sobinud ja need on kapis teistest ära tõstetud ja ootavad oma saatust. Tegelikult nüüd mõeldes, siis peaks ikkagi oma kapi ka kriitilise pilguga üle vaatama. Isegi vanematekodus on mul kaks mahukat kummutit riideid täis. Ma pole sealseid riideid aastaid puutunud, aga vot ära ka ei julge visata, sest mis siis kui äkki? Me kõik muidugi teame, et seda äkkit ei juhtu ja kui juhtub, siis võib taaskasutusest need asjad osta või olemasolevaid riideid kasutada. Kõige kurvem seis on hoopis minu gümnaasiumi lõpukleidiga, seisab teine juba seal aastast 2016. Algselt oli mul mõte, et kui ma ülikooli ära lõpetan, siis kannan ma sama kleiti, aga neli aastat hiljem ripub see kleit endiselt puul ja ma isegi ei käi enam ülikoolis! No sa ütle vaid miks ma veel peaksin seda kleiti seal hoidma, on küll ilus ja sentimentaalne väärtus on olemas, aga see kleit võiks kedagi teist hoopis rõõmustada.

Palju suurem korralagedus on igasugu väikeste asjadega, mis mulle tohutult närvi käivad, sest palju väikseid asju tekitavad illusiooni justkui oleks asju väga palju. Ma südamest vihkan kui kõik kapid ja riiulid on näiliselt asju paksult täis ning kui vaatama hakkad, siis ei ole seal midagi. Hästi hea süsteem on sellised esemed panna kastidesse või isegi sahtlisse, eriti kui neid asju sa igapäevaselt ei kasuta. Paraku kastid maksavad ja ega see ka ilus pole kui terve su kodu on erinevas suuruses ja erinevaid kaste täis. Meil kodus üks selline kast on ja seal on meie ravimid, aga 85% neist rohtudest on need, mida me enam ei kasuta ja on lihtsalt alles jäänud, sest ÄKKI kunagi on vaja. Kõik need rohud, mida me igapäevaselt tarvitame või natuke harvem vedelevad kõrval riiulitel ja kasti ümber. Kasti mõte on täielikult kadunud.

NB! Tuletan siinkohal ka meelde, et aegunud ja muidu niisama mingil moel kätte jäänud ravimid tuleb viia apteeki või jäätmejaama. Kohe kindlasti ei ole ravimite koht looduses (WC-potis või prügikastis).

Kui nüüd iga tuba hakata vaatama ja miks mitte tuba veel osadeks jagada ning hakata rohkem mõtlema asjadele, siis tegelikult leiab väga palju asju, mida pole tarvis ning millest võiks loobuda. Lisaks on see hea võimalus teenida lisaraha pannes enda kasutult seisvad asjad müüki.

Seega, mis mul lõpetuseks öelda on, kui et uurige internetist ja mõelge, kas see on midagi, mida sooviksite ise praktiseerida.